Allergia on organismi muutunud reaktsioon keskkonnale, kui suureneb tundlikkus ühe või mitme aine suhtes pärast korduvat nendega kokkupuudet. Allergilised haigused on tõusuteel, eriti arenenud riikides. Kahekümnenda sajandi alguses oli Euroopas pollinoos (õietolmuallergia) ühel kümnest inimesest, tänapäeval põeb seda haigust 15 kuni 20 protsenti elanikkonnast. Allergilised haigused muutuvad üha sagedasemaks – neid diagnoositakse üha sagedamini lastel, eriti väikelastel. Veel 10-15 aastat...
Renata ei oodanud kunagi kevadet. Tema jaoks tähendas puude õitsemine pisaraid - kase ja lepa õietolmu suhtes tundlikul naisel hakkasid silma sügelema, tekkisid pisarad ja nohu. See lakkas, kui naine proovis allergeenspetsiifilist immuunravi. Renata kannatas mitte ainult kevadise nohu käes – ta oli allergiline ka teatud toitude suhtes. Isegi pärast õitsemise hooaega ei saanud Renata süüa õunu, pirne, aprikoose ega virsikuid. Niipea kui ta puuvilja hammustas, hakkas suus torkima, huuled ja...
Nohu võib esmapilgul tunduda lihtsa haigusena, kuid võib põhjustada palju probleeme. Unetud ööd, muutunud maitsetunne ja häiritud lõhnataju, rääkimata vanematest, kellel on haigete laste eest hoolitsemisel probleeme tööga. Nohu (riniit) on nina limaskesta haigus, mida põevad nii lapsed kui ka täiskasvanud. Mitteallergiline nohu jaguneb nakkavaks (ägedaks ja krooniliseks) ja mittenakkavaks (atroofiline, hüpertroofiline, vasomotoorne). Hakkavat nohu põhjustavad tavaliselt viirused. Mõjutavateks...
Öeldakse, et rinnapiima saanud laps omandab immuunsuse ega saa haigeks jääda. Rinnaga toidetav laps omandab immuunsuse esimese kolme elukuu jooksul, kuid ainult osade nohu põhjustavate mikroorganismide vastu. Beebi kasvades omandatud immuunsus nõrgeneb, aga imetamine aeglustab seda nõrgenemist. Esimese kolme elukuu jooksul saab rinnaga toidetav laps nohu, kui nakatub nende patogeenidega, mille suhtes tal immuunsus puudub. Emalt kolme esimese elukuu jooksul omandatud immuunsus ei kaitse last...